Läksin tööle ja kolisin ühikast välja?

Hei!

Kool on selleks õppeaastaks läbi, sügisel jälle. Nüüd saab suve hakata nautima..jeee! Aga ei enne töö siis lõbu.
Töö otsimine võttis aega peaaegu terve kuu, käisin erinevatel vestlustel siin ja seal, kuid valituks sai üks ja ainus. Olen tööga üleüldiselt rahul. Palk on hea ning elatan ennast sellega Tallinnas ära küll.
Saan keelelist praktikat, sest koht on turistide meelis paik. Igapäevaselt käib läbi venelasi, sakslasi, soomlasi, inglasi ja muidugi ka eestlasi. Tööpäevad on keskmiselt 9-10h. Töö on graafiku alusel, ise töötan 0.7kohaga, ning vabasid päevasid ikka jätkub ja tööandjad on väga paindlikud. Rõõm on töötada sellises ettevõttes.

Pikalt planeeritud otsus, sai lõpuks ilmsiks. Olime Raunoga juba mõned kuud tagasi rääkinud sellest, et ma võiksin oma kodinad ühikast kokku pakkida. Võiksime elada ju koos ühe katuse all. Saame rohkem raha kokkuhoida ja ka kõrvale panna, mõne unistuse jaoks. Planeerisime osta korterit, uurisime kv.ee’st pakkumisi. Kuna pakutu ja meie tingimused ei ühtinud jätsime selle hetkel tahaplaanile. Võtsime järgmise variandi, mille pakkus Rauno välja. Miks mitte kolida tema korterisse, kus ta ka praegu ise elab. Korter on küll 1-toaline, aga mõnus ja hubane.
Mina ikka ootasin ja pidurdasin seda teemat, sest asju oli nii palju, kuhu need kõik panna. Oma päris koju ei saanud asju kohe viia. Mõned päevad ühikas olles hakkasin asju kokku lappima. Oehh, kui sai see suur asi tehtud polnudki nii hirmus ning asju polegi nii palju 🙂 Paar tundi kolimis ja mu kõik asjad olid Rauno auto peal.
Kirjutasin ennast juba ühikast välja ka.

Minu sees valdab hea tunne. Poleks uskunud, et see kõik nii ruttu toimub, kuid olen rahul.  Rauno ütles: “Hea on kohe, kui naine on majas. Kraamib ja teeb süüa.” Ma juba isegi naersin, et 0,7kohaga olen tööl aga kodus olen täiskohaga koristaja. 😀
Vahest ikka kuulen, kui Rauno ütleb: “Naine tuli majja, tema asju on igal pool.”
Aga tegelikult pole asi üldse nii hull. Kui ikka ma olen väsinud, siis Rauno leiab ise ka külmkapi ülesse, et endale midagi süüa teha ja abistab mind kui vaja.

Emale rääkisin ka ikka mõned kuud tagasi, sellistest uudistest. Tema andis mulle selles osas rohelise tule, kuid ütles: “Tark ei torma!” Hetkel arvan, et tegin õige otsuse, tean, et ema toetab ja on alati minuga. Olen küll juba täisealine, kuid minu arvates on ema just see inimene, kes tunneb Mind kõige paremini ja tahab Mulle head ning jagab nõuandeid eluks.

Votnii, miks ma olen olnud viimasel ajal blogi lainelt kadunud!
Kuna Eesti Blogiauhindade hääletus on juba lõppenud, (31.mai oli viimane hääletus päev) siis tänan kõiki südamest, kes minu poolt hääletasid. Tulemuse saan 16.juuni teada, kui toimub Eesti Blogiauhindade gala ning preemiate jagamine. Veelkord, suur aitäh, asjaosalistele, kes elasid mulle südamest kaasa. Hästi paid olete!

Lugemiseni,
Tereese

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: